Blogi

Klikkerist rääkides jääb tihtipeale kui võluvitsast, mille abil on võimalik on võimalik koerale ükskõik mida superkiiresti selgeks õpetada. Reaalsuses on klikker siiski lihtsalt abivahend ja reaalne õppimistempo sõltub nii koera üldisest oskusest õppida, klikkija kriteeriumitest ja klikkimise täpsusest. Kõige olulisem nendest kolmest on minu silmis koera õppimisvõime, mida omandatakse ja täiustatakse terve elu jooksul. Kõige lihtsam on õpetada klikkeri abil uusi trikke koerale, kes on ise väga suure initsiatiiviga ja pakub ise hästi palju käitumisi. See eeldab seda, et koeral on peas väga hästi kinnistunud seos – peale klikki tuleb maius, mina ja mu tegevused on see, mis kutsuvad kliki esile. Ja nii ta siis pakub mingeid tegevusi, lootuses meelitada omanikult see klikk ja maius välja.

Õigesti õpetades tähendab klikkeri klikktähendab koerale sõnadesse pandult: “Tubli koer! See, mis sa tegid oli õige”. Miks mitte lihtsalt öelda “Hästi”, “Jah” vms? Misiganes sõna markerina kasutada, on üpris tõenäoline, et me kasutame seda ka tavaelus ning koer võib seda kuulda. Kui mõnikord markersõna kuuldes tuleb maius, mõnikord mitte, kaotab see sõna natuke oma väärtust ja koer kaotab usku sellesse sõnasse (absoluutselt iga kliki peale PEAB koerale ALATI andma preemiat, ka siis kui klikk oli kogemata, valel ajal, vms!!). Lisaks on markersõna puhul miinuseks see, et meie hääl pole kunagi päris ühesugune – ikka on hääletoonis pisikesed erinevused sees. Lisaks kõlab sama sõna erinevate inimeste suus täiesti erinevalt. Kolmas miinus markersõna juures on see, et markersõna pole kunagi nii täpne kui klikkeri klikk ja täpsus on markeritega koolitamisel ülioluline. Sekundimurdosa liiga vara või liiga hilja koera tegevust õigena markeerides võib juhtuda, et me märgime ära soovimatu tegevuse. Näiteks hantli hoidmist treenides jäädes markeriga hiljaks, võime kogemata kiita koera selle eest, et ta hakkas juba hantlit suust välja sülitama.

Esimene samm koerale klikkerit tutvustades on n.ö. sisseklikkimine

Sisseklikkimine tähendab seda, et sõltumata sellest, mida koer parajasti teeb, omanik klikib ja annab maiust. Maius tuleks koerale anda nii kiiresti kui võimalik, aga mitte hiljem kui c.a. 5 sekundit pärast klikki. Paus mõned sekundid ja järgmine klikk ja maius. Ja nii c.a. 20 korda. Kui koer hakkab kliki peale reageerima (liigutab kõrvu, vaatab omaniku poole, lootusest maiust saada), saab talle tutvustada ideed, et tema tegevus kutsub esile kliki. Esimeseks harjutuseks mida koerale klikkeriga õpetada, sobivad näiteks silmside loomine, ninaga käe puudutamine, mõni tegevus, mida koer juba oskab ja mida ta harjunud ise pakkuma (paljude koerta puhul on selleks näiteks istumine või lamamine)

Klikkimissagedus

Klikkimissagedus uut käitumist õpetades võib osutuda võtmekohaks, mis määrab selle, kui kiiresti koer õpitut omandab ja kui huvitatud ta üldse õppeprotsessist on. Üks peamiseid vigasid, mida koeraomanikud algaja koerale uut trikki õpetades teevad, on see, et nende latt on koera jaoks liiga kõrgele aetud ja kuna koer ei suuda koheselt soovitud kriteeriumi täita, siis klikitakse hästi harva ning lisaks sellele, et omanikul jääb mulje, et nende koer on nii rumal, kaotab koer ka kiiresti oma motivatsiooni. Ideaalne klikkimissagedus on c.a. 25 klikki minutis. See tähendab seda, et ükskõik, mida me ei ürita koerale õpetada, me peame selle jagama enda peas nii väikesteks sammudeks, et me leiaks iga 1-2 sekundi tagant midagi, mida klikkida ja premeerida. Erinevaid tehnikaid kasutades võib nende tegevuste leidmine olla kas lihtsam või raskem

Klikkeriga treenimise tehnikad

Klikkeriga treenimine jaguneb neljaks alamliigiks

  • meelitamine (luring)
  • vormimine (shaping)
  • püüdmine (capturing)
  • targeting

Igal tehnikal on oma plussid ja miinused, iga tehnika iga triki või käitumise õpetamiseks ei sobigi. Ainus, mis on võrdlemisi universaalne on shaping, aga shaping eeldab koeralt päris palju initsiatiivi ning pealehakkamist

Meelitamine

Meelitamine on mõnes mõttes alatu võte, kus kasutades maiust või mänguasja meelitatakse koera midagi tegema, et see siis markeerida klikiga ja anda maius. Meelitamine on sobilik tegevuste jaoks, kus koera tuleb manipuleerida mingisse konkreetsesse asendisse (istuma, lamama), konkreetsesse kohta (kasti peale, puuri, enda kõrvale, ahvatlusest eemale). Meelitamine on väga lihtne, kuna enamikel koertel on toidumotivatsioon väga kõrge. Küll aga tuleb meelitades koera treenides arvestada sellega, et ühel hetkel tuleb ta maiusest siiski võõrutada. Mida varem see toimub, seda parem. Vastasel juhul on meil koer, kes ilma vorstitükita ei olgi nõus midagi tegema. Vorst on tema jaoks elementaarne osa treeningust ja soovitud käitumisest, ilma milleta on pilt katki ja tema enam ei tööta. Mina kasutan meelitamist selliste käitumiste ja trikkide puhul, kus ma ei hooli väga, kas ta suudab neid teha ilma maiuseta ka või mitte (peamiselt fitness ja conditioning)

Püüdmine (capturing)

Püüdmine ehk capturing on hea vahend selliste käitumiste püüdmiseks, mida koer teeb ise ilma, et talt midagi palutakse teha – tagajalgadega kaapimine, istumine, seismine, lamamine, rahunemine, raputamine, pea viltu keeramine, käppadega koonu katmine. Mõnda käitumist saab väliste mõjutajate abil ise edasi kutsuda (näiteks kui koer keerab pea viltu mingi naljaka heli peale, saab omanik seda heli ise teha, et käitumist esile kutsuda, õrnalt näkku puhudes katab mõni koer käppadega oma koonu, maiusega õrritades võib mõni koer “naeratada” ja hambad paljastada). Püüdmine on võrreldes teiste tehnikatega kõige piiratuma kasutusalaga. Konkreetsete käitumiste või trikkide loetelu selle tehnika puhul välja tuua on võimatu, kuna igal koeral on oma naljakad käitumismallid, mida võib omanik tahta klikkeriga “kinni püüda” ja käsusõna alla panna. Lisaks ei kehti capturing puhul “25 klikki minutis” reegel, kui tegemist on käitumisega, mille üle meil endal kontroll puudub. Sellistel puhkudel tuleb pigem olla 24/7 klikker ja maius käepärast valmis juhuks kui koer pakub seda käitumist ja loota, et isegi 1-2x päevas on piisav, et mingi aja jooksul paneks koer oma peas A ja B kokku, et see, mis ta just tegi, oli see, mis kliki esile kutsus ja seda võiks ka niisama ilma otsese vajaduseta ise pakkuda lootuses maiust saada

Targeting

Targeting on mõnes mõttes sarnane meelitamisega, kuna nii nagu maiuse puhul liigub koer oma ninaga maiuse järel, võib ta liikuda ninaga ka targeti järel. Erinevus on selles, et target iseenesest ei ole nii motiveeriv kui seda on maius või mänguasi. Ning target ei ole üksnes nina jaoks. Vastu targetit võib koer minna ükskõik millise kehaosaga – nina, üks või mõlemad esikäpad, üks või mõlemad tagakäpad, põsk, puus, õlg jne. Käpatargetiga saab treenida hästi koera koordinatsiooni, kehatunnetust, tasakaalu ja ka üldfüüsilist vormi. Käpatrikkidest tasub kindlasti esile tuua üksikute käppade tõstmised (“pissimise” trikk, viska viis, tervitamine),  külgmiste jalgade tõstmine ja diagonaalsete jalgade tõstmine (mõlemad head trikid tasakaalu treenimiseks), tagakäppadega kõrgemale objektile tagurdamine (kuni kätelseisuni), sahtlite ja uste sulgemised, kiigega paugutamine, “elevanditrikk”, kus koer on esikäppadega millegi peal (kauss) ja teeb tagakäppadega ringi ümber selle. Käpatargetiga saab õpetada hästi SK asendivahetusi, kus on oluline, et esi- või tagakäpad on liikumatud kui koer läheb istumisest lamama, lamamisest seisma jne. Õla-, nina- või põsetargetiga saab õpetada ilusat kõrvalkäiku. Mitmete agilityvõtete aluseks on ninatarget, kus koerale näidatakse kätt, et ta jookseks selle suunas, mitte “lõksuna” paigutatud tõkkele.

Shaping

Shaping on kõige võimsam, aga ka kõige keerulisem tehnika. Kui klikkija klikib oma koera piisavalt tihti, siis suure tõenäosusega juba kasutatakse mõnel määral shapingut – ta on oma peas lõpptulemuse lammutanud väikesteks osadeks ning klikib koera käitumises neid mikrosamme, mis võivad aidata selles suunas liikumist ja arenemist. Kui klikkija kasutab siinkohal mingeid abivahendeid (meelitamist või targeteid), siis ei saa seda siiski päris puhtaks shapimiseks kutsuda. Puhas shapimine (“freeshaping”), eeldab klikkijalt täielikku passiivsust – ta ei abista koera oma olekuga üldse vaid laseb koera ise välja mõelda, mida tuleb teha. Kui koer ei ole õppinud shapima või tal ei ole klikkeri tööpõhimõte päris selge, võib juhtuda, et ta ei paku eriti midagi, ja nii jookstakse ummikusse. See muudab shapimise, sh eelkõige freeshapimise, kõige keerulisemaks. Ummikust välja tulekuks tuleb lasta latt nii madalale kui võimalik, algaja koera puhul seda enam. Näiteks shapides pööret ümber tõkketiiva tuleb alguse klikkida isegi tõkke poole juhuslikult vaatamist, kõhklevat tõkke poole kallutamist jne. Kui koer ei saa üldse aru, mis talt oodatakse võib käega näidata tõkke peale, et ta liiguks tõkke suunas, läheks seda nuusutama vms. Hästi palju saab abistada koera maiuse andmise viisiga. Kui tahta koera liikuma saada, muuta ta natuke elamavaks ja dünaamilisemaks, ei ole mõistlik anda maiust käest, viies maiuse tema juurde. Pigem visata maius natuke eemale ja selles suunas, mis toetaks järgmist “õiget sammu”, mida saaks klikkida. Shapingu eeliseks on see, et see õpetab koera ise mõtlema. Selle asemel, et olla maiuse või targeti järgi liikudes “autopiloodi” peal, ragistab koer aktiivselt oma ajusid. Free-shapides õpetatud trikid on enamasti väga tugevalt koera ajus kinnistatud, seetõttu on need väga töökindlad ja iseseisvad, sõltumatud välistest mõjutajatest nagu maiused jms ja koer on neid sooritades tihtipeale enesekindlam kui triki puhul, mida ta õppis puhtalt läbi meelitamise. Minu enda koera puhul on vaieldamatuks lemmikuks just need trikid, mida ta on õppinud shapides. Neid pakutakse söögi peale ja söögi alla, kuna need on lihtsalt nii fun :)

Freeshapides võib teinekord juhtuda ka see, et meil on õpitavast oma arusaam, aga koer pakub midagi muud toredat. Sellistel hetkedel on teinekord tore minna koera ideedega kaasa ja muuta oma treeningplaani selleks korraks. Kui koer oskab juba freeshapimist hästi, on tore mäng, mida temaga mängida: “Näita, mis sa […] teeks”, kus […] tähistab misiganes asja, mille me treeningsituatsiooni toome – pall, rõngas, koonus, mänguasi vms. Selle mängu puhul ei ole klikkijal alguses mingit plaani, mida õpetada. Plaan tekib sellest tulenevalt, mida koer ise pakub ja milline on meie nägemus sellest, kuidas seda saaks edasi arendada.

Kuigi shapides ei ole otseselt “õiget” ega “valet” võib harjutada koera lausega “proovi midagi muud”, kui ta kisub täiesti vales suunas ja klikkijal pole antud triki puhul võimalik olla nii väga paindlik, et minna koera plaanidega kaasa

Maiuse andmine

Maiuse andmisega saab väga palju mõjutada treeningu meeleolu ja edasist tegevussuunda. Kui tahta püsivust ja asendi hoidmist, siis on kõige õtäiigem anda koerale maiust käest. Kui koer on liiga passiivne, tahta, et koer õpiks asendisse minekut, mitte seal olekut või on tarvis koera suunata kuskile, on mõttekas pigem visata maius maha koerast eemale. Kui eelnevalt sai öeldud, et iga klikk = alati maius, siis see ei tähenda seda, et maiuseid ei või anda ka “niisama”. Näiteks asendist vabastuseks. Näiteks treenides koeral klikkeriga püsilamamist, käime iga kliki peale talle maiust viimast. Iga natukese aja tagant vabastame ta asendist käsuga “Vabalt” visates maiuse temast eemale, et ta jookseks järgi. Kui koer teeb midagi silmatorkavalt õiget triki suunas, sooritab kogemata lõpptulemuse vms, võib lõpetada sessiooni jackpotiga – kõik allesjäänud maiused korraga ette ja suur pidu sellest teha. Väiksemate aga siiski märkimisväärsete edusammude puhul võib samuti mängida doseerimisega – 1 krõbin vs 10 krõbinat korraga – microjackpot. Paljud treenerid ei usu microjackpottidesse vaid üksnes megajackpottidesse, mida esineb hästi harva ja mis on tõesti suured. Mulle isiklikult tundub, et microjackpotid võivad aidata samamoodi õiget suunda kätte anda ja motivatsiooni tõsta.

Kui kaua käib triki õppimine?

See sõltub trikist ja sõltub koerast. Kindlasti ei tohiks loota, et piisab 1-2 sessioonist ja trikk ongi “kuulikindlalt” selge. Samuti ei tasu loota ka sellele, et iga järgmise sessiooni puhul saab jätkata sealt, kus viimati pooleli jäi. Iga järgmine sessioon saab küll natuke oma kriteeriumeid ehk tõsta, aga pigem peaks see kriteerium olema eelmise sessiooni alguse ja lõpu vahepeal. Iga järgmine sessioon toimub areng sellest keskkohast eelmise sessiooni lõpuni kiiremini kui viimati ning sealt saab jälle jupikese latti veel kõrgemale upitada. Trikk on “valmis” siis, kui koer pakub koheselt kõhklemata “lõpptulemust”.

Millal tuua sisse käsusõna?

Nii nagu maiusega meelitades on oht jääda liiga kauaks maiuse juurde pidama, on oht muutuda ise klikkerisõltlaseks. Kui koer suudab iseseisvalt ja enesekindlalt triki lõplikku versiooni pakkuda, saab tuua mängu käsusõna, mille peale koer hakkab tulevikus seda käitumist tegema. Selle jaoks on vajalik üleminekuperiood, kus olles kindel, et koer teeb kindlalt soovitud tegevust, hakkame alguses pärast tegevuse sooritamist, hiljem enne ütlema käsusõna (näiteks “Istu!”). Kui koer istub, kostub jätkuvalt klikk ja koer saab maiust. Käsusõna testimiseks võib katsetada seda erinevates kohtades (teinekord, piisab ka erinevatest tubadest, toanurkadest), läbisegi teiste käskudega, erinevate segavate tegurite ja häirijatega, premeerides jätkuvalt siiski maiusega. Kui koer tuleb kõigis nendes situatsioonides toime, võib loobuda selle triki puhul klikkeri kasutamisest

Erinevate trikkide paralleelselt õpetamine

Üldiselt ei ole koeral probleeme, kui õppida paralleelselt erinevaid trikke. Kui nad on teineteisest piisavalt erinevad, võib neid harjutada ka ühe ja sama treeningsessiooni puhul (15min sessioonis 3-5min/trikk). Abi on sellest, kui kahe erineva triki vahele teha väike mängu- või müramispaus, mis viiks korraks mõtted teisele lainele ja teeks väikse “reseti” koera ajus. Probleemid tekivad siis, kui sama sessiooni ajal üritada õpetada sarnaseid trikke – kätelseis vs külgmiste käppade tõstmine, surnumängimine vs rullimine vs lamamine. Kui koer kipub pakkuma eelmist trikki uue asemel või neid kahte vaheldumisi, siis selle asemel, et vana trikki mitte premeerida, tuleks õpetada midagi eelmisest täiesti erinevat või lõpetada sessioon selleks korraks ja lasta rohkem ajul puhastuda