Blogi

1. Läbi tiibade preemiani

Vii tõkketiibadest mõned meetrid eemale mänguasi või toidukauss maiusega. Hoia koera kaelarihmast või traksidest tagasi ja kui ta keskendub 100% mänguasjale või toidule, vabasta ja jookse temaga kaasa nii, et koer jookseb läbi kahe tiiva vahelt, sina tiibadest väljapoolt sõltuvalt sellest kumma käega koera juhid. Proovi kindlasti mõlema käega. Pööra sellele poolele, mis tundub olevat koera või enda jaoks ebakindlam, rohkem rõhku. Sinu, kui koerajuhi käelisus võib päris palju rolli mängida :) Kui koeral on selle ülesehitusega probleeme proovi temaga alguses koos tiibade vahelt läbi joosta või katseta erineva motivatsiooniga teisel pool tiibu – toit vs mänguasi.

2. Läbi tiibade

Selle harjutuse ülesehitus on sama, mis eelmiselgi. Erinevus seisneb selles, et motivatsiooniese on seekord sinu käes, mitte ei leba maas. Koeral on abi sellest, kui sa näitad oma käega väga selgelt tiibade vahele. Kui koer kipub pöörama end ringi sellel hetkel, kui hakkad kätt tagasi tõmbama, proovi tõsta käsivars üle tiiva, nii et käsi maiuse või mänguasjaga liiguks ka tiibade vahelt läbi. Iga kord, kui koeral õnnestub see harjutus, premeeri teda koheselt teisel pool tiibasid, mitte ära jookse edasi.

3. Läbi tiibade pöördega

Seda harjutust võib proovida sõltumata sellest, kas eelmine harjutus tuli koeral hästi välja või mitte. Kuna selle harjutuse puhul saab koer maiuse teisest käest – st maiust tõstetakse alguses ühest käest teise ringi, võib see isegi aidata eelmisele harjutusele kaasa. Harjuta enne koeraga proovimist iseseisvalt jalgade ja käte tööd. Sellel ajal, kui koer sooritab ümber tiiva pöörde, teed sina 3 valsisammu. Paremale pöörates astud vasaku jalaga otse tiiva nurka, paremaga tiiva kõige külgmise serva lähedale ja lõpuks vasakuga tagasi, tiivast eemale, pöörates ise tuldud suuna poole tagasi. Parema jalaga astudes tuleb jälgida, et koerale jääks piisavalt ruumi sinu ja tõkke vahelt läbi mahtuda. Käed liiguvad selle manöövri ajal jalgadega sünkroonis – vasak näitab tiiva nurka ja annab motivatsioonieseme üle paremale käele, mis on tiiva taga. Kui parem jalg astub paremale, liigub ka parem käsi koos motivatsiooniesemega tiiva külgmise serva suunas ja jääb koera jaoks juhtivaks käeks – sealt kust tuleb preemia. Harjuta neid samme, kuni oled kindel, et suudad neid ka veidi eemalt lähenedes õigesti sooritada. Hoides preemiat käes, lähene koeraga tõkke tiivale, näita käega koerale võimalikult tema silmade kõrgusel ning tõsta motivatsioonieset ühest käest teise, et koeral oleks selge, millele ta peab järgnema. Kui koer kõhkleb, premeeri teda kohe, kui ta tõkke teljest üle jõuab.

4. Tunnelid

Esimestel kordadel tunnelis käies on see normaalne, et koer võtab aja maha, uurib ja nuusib uut kahtlast keskkonda. Vältida tuleks juba algusest peale seda, et koer tuleb välja tagurdades või keerab otsa poole pealt ringi. Selle puhul aitab see, kui sisenemise otsas on abiline, kes suunab koera ainuõiges suunas tagasi. Kui koer ei karda enam tunnelit, aga on tunnelis siiski aeglane, tuleks vältida kaarjat tunnelit. Kiiruse üles saamiseks on abi sirgetest tunnelitest, palli läbi tunneli veeretamisest, tunneli teises otsas kutsumisest ja enne tunnelit häälega pinge üles kruvimisest. Kui koerale meeldib sirge tunnel, võib proovida sirget tunnelit vaikselt kaardu keerata eeldusel, et koera kiirus ei kahane selle peale. Kotttunnelit, mille suu on täiesti kinni, ei tasu enne koerale tutvustada, kui tal pole enam mingeid probleeme ka kaardus tunneliga. Kotttunneli puhul tuleks alguses lasta abilisel kotiosa lahti hoida ja alles siis, kui koer enam ei karda, hakata seda vaikselt alla laskma. Iseseisvalt kodus võib õpetada koerale läbi kardinate või mõne muu maani rippuva kanga läbi jooksmist, teki alt läbi roomamist, ise suletud kaanega pehmesse kohvrisse või kotti pugemist, patjade alt maiuse või mänguasja otsimist

5. Harjutusi jalutuskäikudeks

Jalutuskäikudel pole vaja palju asju kaasa tassida – piisab maiustustest, pallist vms mida oleks hea visata, mis ei kardaks märjaks saamist ja mida oleks hea üles leida metsa alt. Eraldi projektina tasub investeerida aega sellesse, et õpetada koerale, et rihma sikutamine on tore tegevus. Selliseks sikutamiseks tasub hankida spetsiaalne rihm, mis oleks koerale suus ka meeldiv ja pehme. Koertenäitustel ja agilityvõistlustel käib tihti Berra oma kaupa müümas. Fliisrihmasid on erinevate punutistena erinevates suurustes, mõnel juhul on need kombineeritud ka karusnahaga. http://www.berrastore.fi/fleecetalutin-160cm-bgb-p-944.html. Neil on piisavalt pikkust, et lasta koeral rihma sikutada ka ise rihma otsas olles. Lahtiselt mängides tasub hoida ise kinni kas mõlemast otsast korraga või karabiiniga otsast, et see kogemata koera pihta ei läheks mänguhoos

Tegevusi fliisrihmaga

Palli eelised on see, et seda on hea visata ja ka hea ära peita. “Kus mu pall on?” on hea mäng, mida koeraga mängida, kuna see õpetab neile mitut olulist asja. Esiteks – preemia on ALATI kuskil olemas isegi kui nad ei näe seda parajasti. Selle mõttega harjumine on oluline, kuna võistlussituatsioonis on koerajuht “alasti” – pole käes ei maiust ega mänguasja. Lisaks õpivad koerad nõudma oma preemiat ja mitte liiga kergelt alla andma. Kuna preemia tuleb siiski peale tööd, hakkavad koerad lõpuks nõudma mitte lihtsalt preemiat vaid tööd, mille eest preemiat saaks. Selle mängu puhul tuleks alguses anda preemiat iga väiksemagi segaduses ja nõutu pilgu peale, mida koer pakub siis, kui mänguasi või maius on peitu läinud

Väga palju saab teha ära keskkonna endaga. Esiteks erinevad viisid kuidas puude ümber juhtimisharjutusi teha

Üks hea trikk on 2+2, mis on ettevalmistus poomiks ja mitmeks teiseks kontaktpinnaga elemendiks agilitys – A-raam ja kiik. Kontaktpind on ala, mida koerad peavad rajal kasvõi ühe käpaga läbima. See kõlab lihtsamalt, kui see tegelikult on :) Tegelikult on kontaktpindades ülehüppamine, eriti alla tulles, väga paljude koera puhul tõsiseks probleemiks. Selleks, et garanteerida kontaktpinna läbimine on kaks meetodit + nende hübriid. Esimest meetodit kutsutakse “jooksvaks kontaktiks”, mille puhul koer õpib oma samme sättima nii, et ta läbib alati nii peale minnes kui maha tulles kontaktalad ilma, et ta peaks lõpus peatuma või üldse hoogu alla võtma. See meetod on rajal kiireim aga selle õpetamine on raske, eeldab isikliku poomi või poomijupi olemasolu ja tohutult aega ja kannatust. Lihtsam meetod on 2+2, mille puhul koer õpib objektilt lahkudes lõpus korraks seisatama nii, et tal jäävad esikäpad maha ja tagakäpad kontaktpinnale. Seda meetodit saab õpetada trikina koerale ükskõik kus väga erinevate vahenditega – karbikaas, matt, vaibake, käterätt, tasakaalupadi vms. Alternatiivsed viisid kuidas koera kontaktpinda läbima saada, on õpetada teda kontaktpinna otsast alati maiust otsima (põhimõtteliselt 2+2 variatsioon) või enda juhtimisega võtta tal alati poomi lõpus natuke hoogu vähemaks, et ta sätiks oma sammud suure tõenäosusega kontaktalale. Sõltumata sellest, millist meetodit oma koera puhul kasutada, on 2+2 lõbus trikk, mida õpetada. Lisaks saab 2+2 trikist õpetada koerale ka kätelseisu, mis on väga hea trikk kerelihaste ja tasakaalu treenimiseks