Külastasime peale mitmekuist puhkeperioodi taaskord Tiina Toometi kliinikut, kus meid puuriti ja uuriti edasi. Seekord Bosse rutiinsete väntsutuste peale valureaktsiooni ei andnud ja ka röntgenpilt oli ilusam kui viimati, kuigi tsiteerides dr Rannot, on Bosse puhul loodus mänginud väikse vimka and andnud talle vähem selgroolülisid või rohkem ribisid kui anatoomiaraamatu järgi peaks olema. A ikka oleme õnnelikud ja kobedad.
Nii kobedad, et täna külastasime Horteses suurt trikipäeva, kus kohtusime üle pika aja Minni ja Sessi ja paljude teiste meie sõpradega ja tuttavatega. Bosse jälgis hoolikalt laval toimuvat ja peale agilityshow lõppu võttis hoopis ise suuna tunnelisse.. ja veel korra tunnelisse ja veel korra tunnelisse. Mul on tunne et tal on kergelt fanaatilised kalduvused, kui asi puudutab tunneleid. Et neid sümptomeid võimendada, saime kirja agility algajate rühma, kus saame koos ja koordineeritult joosta läbi tunnelite koos Minni, Charlie ja veel ühe kutsaga. Homme ootab meid esimene proovitrenn. Ootame põnevusega, kuidas meil see värk teiste kutsadega koos välja tuleb! Suured tänud Maritile ja Minnile kes õigel hetkel õigeid nööre hakkasid tõmbama ja järgmisel hetkel olimegi juba nimekirjas 