Krõbedad miinuskraadid on ka meie elu põrguks muutnud. Jalutuskäigud mööduvad jooksusammul kuigi emase koera pissiloigu juures on Bosse nõus ka jalgade tudisedes nuuskima. Üldiselt mulle tundub, et Bosse kuulekus on pöördvõrdeline väljas olema tempiga – mida külmem on õues, seda vähem Bosse kuulab sõna, käib viisakalt kõrval ja täidab muid käskluseid. Neljapäeval toimunud SK võistlustel lendasime me jahedapoolsesse eksamiruumi pea otse autost ja see külm ja lisaks ka närv andis tunda. Kui püsiistumine tuli meil välja, siis jahedal lumistest jalanõudest niiskel põrandal ei olnud Bosse nõus lamama kauem kui korraks. Seega jäi meie sooritus võrreldes koduste trennidega lahjaks ja 105 punktist kogusime 81. Võttes arvesse et see oli meil esimene kord, häirivaid faktoreid oli rohkem kui rubla eest ja et me pole kordagi päris SK trennis käinud, olime me isegi tublid 
Jääme ootama soojemaid ilmasid ja revanzzi. Üldse igatsen ma nii väga plusskraade ja päikest ja muru ja valgust. Tahaks nii väga mänguplatsidel meie tubaseid mänge mängida. Ma olen kindel, et Bosse on nelja käpaga selle kõige poolt.
Et meie elu põnevam oleks ja saaks veidi energiat põletada, on meil kodus elutoast saanud oma väike agilityplats
Bosse hüppel, rohkem küll jalutab sealt üle aga siiski
Tänane esimene rada ülevalt poolt vaadates. All vasakus nurgas Bosse, kes ootab järgmist korraldust!