Kuidas koerad õpivad

Bosse on väga tark koer ja ta teab seda ise väga hästi.  Kuidas saakski mitte teada, kui ma räägin talle seda ise pidevalt :) Selle tulemusena meeldib talle teinekord näidata teistele, et tema teab kõige paremini, kuidas asjad peaksid käima ja mis on antud olukorras kõige õigem. Tänaõhtusel jalutuskäigul olin tunnistajaks väga huvitavale koertevahelisele suhtlusele.

Bossel on üks tore isane sõber nimega Rõõžik. Rõõžik on selline parajalt pontsakas punavalge corgie laadne noorhärra, Bossest ligemale aasta noorem. Ta on väga sõbralik, kannatlik, seltsiv koer. Üldiselt on ta väga sõnakuulekas ega uita oma peremehest liiga kaugele ja seetõttu jalutab Rõõžik rihmast lahti. V.a. siis, kui ta otsustab, et tema EI TAHA veel tuppa minna, mispeale ta võetakse lihtsalt sülle ja tassitakse tuppa. Meile Bossega Rõõžik meeldib. Ta ei nori teiste isastega tüli, mängib rahulikult ja toredalt, ei lase end häirida sellest, kui Bosse temaga mängides teeb sellist lõrinat, et isegi mina käin aegajalt kontrollimas ega lisaks lõrinale ei ole ka hambad mängus. Ei ole. Bosse lõriseb metsikult ja jagab Rõõžikule küljepealt puusahoope, hambad plaksuvad sümboolselt õhku kui sedagi. Noh, kui keegi seda isiklikult ei võta, siis andku minna.

Mina paistan Rõõžikule meeldivat – hea meelega tuleb nühib end minu vastu, norib sügamist ja muud taolist. Samamoodi käitub ta kõigi oma tuttavate inimestega. Aga nii kui pildile tuleb mõni võõras või ta ei tunne eemalt tuttavat inimest ära, laseb muidu vaikne Rõõžik oma häälepaelad valla ja haugub madalal häälel, mis ütleb: “Hoia eemale, võõras inimene! Sa ei meeldi mulle!”.

Täna majade vahel kohtudes tegid Bosse ja Rõõžik tavalisi müramisrutiine, kui Rõõžik silmas inimest tulemas üle lumevälja ja kukkus ähvardavalt haukuma. Bosse oli alguses inimese poole seljaga ja hetkeks paistis et võtab ka Rõõžiku kaitsekäitumisest vedu aga nii kui Bosse nägi et tegu on tavalise inimesega, rahunes ja läks hoopis pahuralt korsates Rõõziku suunas, kes haukus ikka veel. Bosse mühatas ja pani käpa Rõõžiku õlale ja vaatas sõpra hämmingus: “Ajasid midagi segi või? See on ju suvaline inimene..”. Sel hetkel sekkus ka Rõõžiku peremees, kes kurjustas oma koeraga veidi. “Ohtlik” inimene jõudis selle ajaga mööduda ja mõnevõrra ärritunud Rõõžik jätkas oma toiminguid. Kuni lähenes teiselt poolt uus inimene – üks kohalik koerapidaja, keda ma tundsin. Rõõžik pistis jälle lõugama ja tegi paar ähvardavat sammu inimese poole. Seekord sekkus Bosse otsustavalt. Ta tormas paukuvast Rõõžikust ette suunaga otse inimese juurde, kes oli sellise “rünnaku” puhuks igaks juhuks seisma jäänud. Bosse jooksis kerge ja muretu sammuga inimeseni, pistis oma koonu pihku ja vaatas sõbralikult otsa. Rõõžik oli sellisest käitumisest nii šokeeritud, et jäi paugupealt vait, vaatas veel hetke ja läks seejärel oma asju ajama. Bosse töö oli sellega tehtud ja ta “vabastas” inimese :)

Minule kui kõrvaltvaatajale jäi täpselt selline mulje, et alguses proovis Bosse oma sõpra korrigeerida, kui see Bosse silmis valesti käitus st haukus täiesti rahumeelse inimese peale. Nähes, et sellest ei olnud kasu, sekkus Bosse järgmine kord aktiivsemalt näidates enda peal, et inimesed, sh. ka võhivõõrad, on täiesti ohutud ja teinekord isegi toredad. See toimis :)

Lisa kommentaar