Kasulikud nipid ja trikid

Kuna Bosse on koer ja iga koer on iseloomuga, mis ei pruugi olla just kõige pehmem, siis ehk on kellelgi kasu meie pere väikestest trikkidest ja nippidest probleemolukordadega tegelemisel.

Nimekiri täieneb jooksvalt nii nagu tekib ja laheneb probleeme

1. Rihmas kiskumine

Kutsikakoolis soovitatud võte jääda seisma, nii kui koer kisub, paistis esialgu töötavat, aga Bossele ei paistnud ainult seisma jäämine piisavalt kohale jõudvat. Seega läksin ma ühe sammukese edasi.. või siis õigem oleks öelda  – tagasi. Nii kui pisemgi pinge rihma tekib (ja ka kõige pisemast pingest kahe jala peal edasi jõudmiseks hüppamiseni on ainult natu-natuke) astun sammu tagasi. Või kaks. Kuni Bosse loobub ja jookseb kassiahastuses minu juurde: “Mida sa rumal inimene teed, sa viid mind sihtmärgist ju kaugemale!?!”. Mission successful! Klikk ja maius ja edasi sihtmärgi poole kuni jõuame sinna ilma pinges rihmata. Jah, raskematel päevadel võib see olla selline kaks sammu tagasi, üks edasi rütmis aga varem või hiljem jõuab point kohale – kiskumine viib eesmärgist ainult kaugemale. Praegu olen ma nii palju vastutulelik et käin Bossega ka kõige idiootsemad kohad läbi – kuna ta on nende nuusutamise ära teeninud. Mis edaspidi saab, eks näis. Rihmast kiskumise abil mitte oma tahtmise saamisel on kaks poolt – ka mina ei saa lubada endale koera pinges rihmaga edasi kangutamist. Õnneks on mul kaks kätte, mille abil saab võtta kutsal õlgadest ja sedasi liikuma saada vajadusel.

2. Ülevoolav soov nuusutada lõhnasid

Nii palju kui me oleme guugeldanud soovitatakse kas mitte lasta koeral üldse nina maha lõhnade sekka panna või siis seostada üleliigse nuuskimise lõpetamine mingi käsuga: aitab või jäta. Me veel proovime ja katsetame sellega. Ehk tõesti kaks käsklust – aitab ja nuusuta! koos klikkeriga aitavad. Jätkame selle probleemiga ning anname teada, mis toimib, mis mitte.

3. Linnuhullus

See paistab olevat üks asjadest, millest Bosse on välja kasvanud või siis vähemalt kasvamas. Kui esimestel elukuudel meie juures oli ta valmis pöörasel ilmel sööstma vareste poole, siis nüüd on ta leppinud nende eemalt pingsalt jälgimisega ja vahest ka peale mõningast jälgimist mööda jalutamisega. “Las olla” on olnud see sõnapaar, mida ma olen talle öelnud neil hetkedel. Kui Bosse ilma suurema draamata lindudest mööda jalutab, saab ta ka ohtralt kiita ja maiust.

4. Koerahullus

Sarnaneb eelmisele aga paistab vanusega vaid hullemaks minevat. Kutsikakoolis soovitas treener Marina Roos meil mõnd aega koeravõõrutust, ehk mäng toimub ainult meiega. Peab ütlema, et peale 1n on Bosse mõnevõrra rahulikum aga soov teise koera juurde saada on meeletu. Seetõttu võtsimegi aktiivse kiskumistrenni ka käsile. Ühel hommikul oli tore intsident, kus meie poole liikus üks väike valge nähvits. Bosse kohe kahel tagajalal, mina astun 2 sammu tagasi. Bosse ahastab ja nutab mulle otsa vaadates aga lõpetab kiskumise ja… heidab pikali kuni teine koer temani jõudis. Praegu siis otsustan mina keda võiks nuusutada, kaua võiks nuusutada. Ja edasiminek peale mõningast mängimist on samuti minu otsus ja Bosse on nõus seda tegema… kui vaid aegajalt saaks nuhutada teisi koeri!